Ürituse lava asukoht ja suund mõjutavad otseselt publiku liiklust, nähtavust, tehnilist teenindust ja üldist ohutust. Isegi kvaliteetne lavatehnika või professionaalselt kokkupandud lava platvormid ei suuda kompenseerida ebaõigesti planeeritud paigutust. Ürituse korraldajatel on oluline arvestada mitte ainult esteetilise väljanägemisega, vaid ka logistika, evakuatsioonivõimaluste ja osalejate liikumistrajektooridega. Allpool on toodud viis kõige sagedamini kasutatavat lava paigutuse plaani, mis on kohandatud erinevatele üritustele ja publiku liikumisele.
1. Eesmine paigutus keskse publiku alaga
See on klassikaline lahendus kontsertide, linnapidude või ettevõtete ürituste jaoks. Lava on üles seatud ruumi ühele küljele, publik istub selle ees. Sel juhul on eriti oluline õigesti arvutada lava ja esimeste ridade vaheline kaugus. Liiga väike kaugus võib kujutada ohutusriski, eriti kui kasutatakse võimsaid lava seadmeid või on planeeritud eriefekte. Sündmuste korral paigaldatakse esiosasse sageli tõkked, et aidata kontrollida rahvahulka ja tagada turvatöötajate töö. Selle plaani lavaplatvormid peavad olema piisava kõrgusega, et tagada hea nähtavus ka tagumistes ridades. Tavaliselt suurendatakse põranda kõrgust iga 10–15 meetri järel või kasutatakse VIP-alade jaoks lisaplatvorme.
2. Lava keskel (360° põhimõte)
Mõnel üritusel, näiteks spordiüritustel või interaktiivsetel etendustel, paigutatakse lava ruumi keskele ja publik ümber selle. Selline paigutus nõuab erilist tähelepanu tehnilisele infrastruktuurile. Lavaseadmed tuleb planeerida nii, et need ei takistaks ühegi publikuosa vaatevälja. Helisüsteemid ja valgustusseadmed riputatakse sageli lava kohale spetsiaalsete talade abil.
Sellisel juhul muutub liikluse korraldamine keerulisemaks. Barjääre kasutatakse mitte ainult laval, vaid ka sisse- ja väljapääsude koridoride moodustamiseks, et vältida saabuvate ja lahkuvate osalejate kokkupõrkeid.
3. Külgneva lava paigutus kitsastes ruumides
Külgnevat paigutust valitakse sageli linnatänavate või pikliku kujuga väljakute puhul. Lava paigutatakse ühte otsa, peamise liiklusvoo suunas. Sel juhul on oluline tagada, et lava platvormid oleksid piisavalt kõrged, kuna osa publikust vaatab etendust küljelt. Samuti tuleb arvestada evakuatsioonivõimalustega – kitsastes ruumides ei tohi peamisi läbipääse blokeerida.
Tõkked sellise paigutusega üritustel täidavad kaht eesmärki: need aitavad säilitada ohutu vahemaa lavast ja suunata inimeste voolu, et ei tekiks ummikuid. Samuti on oluline, et lava seadmed oleksid paigutatud kompaktseks ja ei takistaks läbipääsu.
4. Kõrgendatud lava ja tsoonideks jagatud publik
Suurüritustel kasutatakse sageli tsoonide põhimõtet – lava on ühel pool, kuid publik on jagatud eraldi tsoonideks: üldine, VIP, tehniline, meedia. Sellisel juhul peavad lava platvormid olema projekteeritud nii, et need kannaksid mitte ainult esinejaid, vaid ka lisaseadmeid – LED-ekraane, valgustusseadmeid, helitorne. Lavaseadmed peavad olema integreeritud üldisesse konstruktsiooni, et koormus jaotuks ühtlaselt.
Ürituste puhul muutuvad tõkked oluliseks ohutuselemendiks. Need aitavad alasid selgelt eraldada, kontrollida juurdepääsupunkte ja tagada evakuatsiooniteede vabaduse isegi suure rahvahulga korral.
5. Nurga- või hübriidpaigutus
Kui ruum on piiratud või mittestandardset kujuga, kasutatakse nurgalava paigutust. Lava paigaldatakse nurga alla, et maksimeerida ruumi ja parandada nähtavust. Selline paigutus nõuab eriti hoolikat planeerimist. Arvesse tuleb võtta heli levikut, ekraani nähtavust ja rahvahulga liikumissuundi. Lavaseadmed tuleb paigutada nii, et ei tekiks „pimedaid kohti”, kus etendust oleks halvasti näha või kuulda. Selles mudelis aitavad barjäärid luua ürituste jaoks loomulikke liikumistrajektoore ning lava platvormid on sageli projekteeritud lisaplatvormidega operaatorite või tehnilise personali jaoks.
